ESTONIA

Tere tulemast Comenius-ROHROL Eesti blogisse!

COMENIUS - ROHROL projekt "RHYTHM OF HEART IS RHYTHM OF LIFE" (2013-2015)

Meie koolist ja kogukonnast.

Vaata: https://docs.google.com/presentation/d/1p_vFoUo5QPUbgwqgKk96uWowKvjxIXd7pYeBdZB4vHU/edit#slide=id.p

****

26.05.2015: Alatskivi kooli õpilased ja õpetajad võtsid täna Comeniuse õhtul kokku kuude riiki viinud Comeniuse ROHROL "Rhythm of heart is rhythm of life" (Südame rütm on elu rütm) projekti muljed. Kahe tunni jooksul sai esitluste vahendusel taas käidud Leedus, Inglismaal, Itaalias, Sloveenias, Türgis ja Poolas.

Comeniuse ettekanded toimunud mobiilsustest

COMENIUS LESZNOS (POOLAS)
18.-23.05.2015

Sõit Poola, Lesznosse, oli sel korral kõige pikem, st 22 tundi. Esmalt koolibussiga Vilniusesse, kus kohtusime oma sõprade Leedukatega ja sealt edasi ühisesse lõpp-punkti Leznosse. Sõit algas varavalges ja lõppes õhtupimeduses, aga kevade õhtupimeduses võis meie hotelli akna taga kuulda ööbiku laksutamist ja sedasi kõik need ööd. Ahh...nagu Shakespear'i näidendis "Suveöö unenägu".

Leszno oma värskes roheluses ja lopsakuses. Kaunis ja kodune linn, kus võis end ka sedasi tunda. Esimese päeva linnatuur ja tutvumine linna vaatamisväärsustega.

Siin me saame tuttavaks SP3 Leszno kooliga. Meile tantsiti, lauldi ja jagati kingitusi. Vastu sai kingitud suur Kalevi šokolaad ja kaunite loodusvaadetega Fred Jüssi raamat. Eks me taha ju sama ilu vastu pakkuda, mida meile näidati.

Tantsupidu koolimajas! Kõik partnerriigid esitlesid oma rahvariideid ja muusikat. Meie esitasime kaks tantsu: "Tinna" ja "Nõianeitsi"

Ja teised ka...

Ja kõik koos ka...lusti oli palju!

Reis Poznańisse.

Euroopa kultuur oma kauniduses.

Kórnik Castle


Kórnik Castle, kus pidime vaikselt ringi sahistama suurte sussidega. Ma ei teadnudki, et suur grupp inimesi võib nii vaikselt ringi liikuda.

Sport- ja maastikumängude mängimine. Tublimad õpetajad mängisid kaasagi. Mõned liitusid lihtsalt pealtvaatajatega. Kõige kurvem oli see, et unustasime meile kingitud jalgpalli hotelli. Järelikult, sõidame sinna veel tagasi, nii öeldakse.

Viimane päev Poolas möödus looduspargis kõigi teiste karvaste ja suleliste seas.

Me saime kuulsaks! sest ühisfoto linnapeaga kohtumisest ilmust isegi kohalikus ajalehes.

Rõõm kohtumisest ja kurbus lahkumisel...Projekt sai läbi!

COMENIUS ALANYAS (TÜRGIS)
23.-28.03.2015

Alatskivi Keskkooli kuus õpilast, Markus-Jörgen Paapsi, Rainer Punga, Anastasia Širokova, Agne Arumägi, Sirli Bobkova ja Tessa Toomsalu ning kolm õpetajat, Helen Paju, Marika Roots ja Illi Teras alustasid 22. märtsi hommikul mitmete tundide pikkust teekonda Türgi linna Alanyasse. Seitse päeva pikk reis oli küll väga pikk ja väsitav, kuid need kogemused, mida igaüks sai mahutatud oma pagasisse, on seda kindlasti väärt.

Mõtted ning arvamused reisist.

Tessa Toomsalu: Türgi oli võrreldes Eestiga väga erinev, sealne kultuur oli väga teistsugune. Inimesed olid seal palju positiivsemad kui siin. Keelega oli raskusi, kuna suurem osa inimestest ei rääkinud üldse inglise keelt. Kõige enam võlus sealne loodus. Mäed olid väga ilusad.

Markus-Jörgen Paapsi: Türgit vaatleme Eestis kui moslemiriiki, aga peres, kelle juures elasin, oli küll väga euroopalik õhkkond. Naised ei pidanud kandma rätte ega midagi sellist, mis on seotud moslemiriikidega.

Agne Arumägi: Türgis oli väga tore, kliima oli Eestiga võrreldes palju soojem, mis oli väga hea. Türklased olid väga lahked ja sõbralikud, kuigi nende inglise keele oskus polnud just väga hea. Suhteliselt huvitav oli näha, kuidas nemad elavad võrreldes meiega. Huvitav oli ka see, et Türgi on võrreldes Eestiga väga teistsugune. Sealsed toidud olid väga vürtsikad, mis oli alguses väga harjumatu. Selle reisiga aga jäin mina väga rahule ja kindlasti tahaks sinna veel tagasi minna.

Sirli Bobkova: Kõik toidud olid väga vürtsikad ja kohati ka väga veidrad, kõige imelikum toit minu jaoks oli lehe sisse mähitud äramaitsestatud riis.

Anastasia Širokova: Mulle väga meeldis reis. Loodus oli kaunis ning toidud väga-väga vürtsikad.

Helen Paju: Kõige enam jäid mulle meelde sõbralikud ja südamlikud inimesed. Külalislahkus, kaunis loodus. Ka oli tore, et kogu reis oli väga kenasti planeeritud ja ekskursioonid professionaalselt läbi viidud. Mulle jäid silma väga kaunis loodus ning Tauruse mäed. Väga kaunis oli linna kindlusmägi ja punane torn. Silma jäi loomulikult toit mis oli väga tervislik.

Marika Roots: Mina olen Austrias elanud neli aastat ja ma mäletan väga selgesti, kuidas üks Moskvast pärit tudeng korduvalt nimetas mind venelaseks. Ma olin tol korral väga solvunud. Sellest solvumisest ja isekusest aitas üle saada tõsiasi, et ma õppisin seal koos 15 erineva rahvusest tudengiga ja aegamisi hakkasin mõistma, kui rikastav kogemus on elada koos teiste kultuuridega. Sama kogemust olen ma uuesti läbi elanud käesolevas projektis; ma näen, kui rikastav on mõista erinevusi selle tegelikus olemuses ja tähenduses. Ma loodan, et iga õpilane, kes on osalenud selles projektis mõistab, et eestlane olla on uhke ja hää, aga me pole need ainukesed õiged, vaid olemas on ka need teised, kelle kõrval me saame olla uhked ja hääd.

Illi Teras: Türgi on imeline maa: lummavad vaated sinises õhuvines mägedele, üle linna kaikuv kutse palvusele, naeratavad suured ja väikesed inimesed, türkiissinine meri, sõjakate kaktuste kolooniad mägistel nõlvadel, tuultes õõtsuvad väärikad palmid, lõhnavad apelsinipuud, kuldsed mimoosid, viljadest lookas lauad turgudel… Ereda mulje jättis mulle mäe otsast öine vaade Alanya linnale. See linn elas ja hingas oma idamaises valguses, helides ja värvides.

Rainer Punga: Kirjutades seda artiklit mõistsin ma, et sattusin väga heasse perekonda. Kuigi minu pere ei omanud restorani ja ei sõitnud ringi BMWga, nagu seda tegid paljud Alanya elanikud, olid nad moslemid ning järgisid islami usu reegleid. Kuna olen vürtsika toidu armastaja, siis sain ma teada, mida tegelikult tähendab vürtsikas toit. Koraani seitsmes reegel kõlab, et süüa tuleb kõike, mida antakse ning kuna ma olin moslemite perekonnas, siis püüdsin ma seda ka teha. Toit maitses mulle väga. Lisaks ainulaadsele võimalusele elada tõeliste moslemitega, sain ma ka suurepärase võimaluse külastada türgi küla. Kui linnas sõidetakse ringi luksuslike masinatega, siis seal oli see heal juhul eesel. Hoovid olid väga unarusse jäetud ning ilusat polnud midagi peale kaugusesse jäävate mägede ning sidruni- ja apelsinipuud mis olid täis pikitud oma vilju. Türgist lahkusin ma seljakotitäie värskete sidrunitega ning väikse türgi keele oskusega.

Üldiselt reisi kokku võttes on kõik reisiga väga rahul. Türklased on väga külalislahke rahvas. Vaatamata keelebarjäärile suhtlemata ei jäetud, vaid appi tõttasid tänapäeva nutividinad ning enda leiutatud viipekeel.

Saabumine kooli

Türgi koolis

Vahetund kooliõuel

Linaavalitsusese külastamine

Iidseid väärtusi avastamas

Kontsert muusika, tantsu ja näitemänguga

Tervisejooks

Kõrgusi vallutamas

Kaktused - nagu meil nõgesed

Ehitatakse ka ümber puu

Mošee külastamine ja puhkehetk pikast rännakust

Kontrastid

Hüvastijätt peredega

COMENIUS ŠKOCJANIS (SLOVEENIAS)

20.-24.10.2014

Sel korral viibisid Comeniuslased, nii oleme hakanud end hellitavalt kutsuma, Sloveenias. Meid tervitas linn nimega Škocjan. Zagrebi lennujaamast väljudes oli koheselt tunda, et põhjamaalased on tagasi Eestimaa augustiöös, sest õhk oli hilissuviselt jahe. Neil reisidel on millegipärast juhtunud nii, et ilma vihmata me pole läbi saanud, nii ka sel korral. Kahel päeval pidime oma pead hoidma vihmavarjude all.

Kindlasti on kõik nõus, et reisimine punktist A punkti B on alati väsitav, aga kui kohalolek ise osutub meeldejäävaks ja sündmusterohkeks, siis väsimus ja ootamine, mis on reisil olles paratamatud kaasnähtused, jäävad meeliergutavatele mälestustele kindlasti alla.

Kuna me jõudsime Škocjani linna koos leedukatega üsna hilisõhtul, siis esimesel päeval ei jõudnud me midagi muud, kui üle anda headesse Sloveenia peredesse oma õpilased ja ka ise puhkama heita. Sloveenia koordinaator, Andrej, peab olema üks väsimatu ja unetu mees, sest kõik hommikud pidime end maast lahti ajama juba peale kella kuut, seejärel ruttu sööma, bussi peale ja siis koolimajja. Me tundsime end nagu õpilased, kes tahavad oma uuele õpetajale meelejärele olla. Aga see tasus end ära, sest Andrej on hea ja tubli mees, kelle sõna võib kuulata.

Koolis võtsid meid vastu Škocjani kooli õpilased ja õpetajad, kellest mõnedega olime juba varasemalt kohtunud kas Vilniuses, Fanos või Londonis. Koosviibimine algas avatseremooniaga, kus lapsed esitasid traditsioonilisi rahvalaule ja -tantse. Kõige meeldejäävamaks jäi vastuvõtul väike poiss, kelle akordionimuusika saatel lapsed laulsid ja tantsisid. Tema oli juba nii osav pillimees, et vaatas rohkem lavalolijad kui oma sõrmi pillil. Need, kes pillimängust midagi taipavad, tunnevad tulevase muusikamehe kohe ära. Seejärel tutvustati meile koolimaja ning koolikorraldust. Tundsime ära sarnasusi ja märkasime ka erinevusi. Näiteks kandsid lapsed seal vahetusjalanõudena susse ja kel need maha ununesid, lasksid sel päeval ringi sokkides. Oli see nüüd Markus või Uku, kes minu käest küsis: õpetaja, kas tõepoolest peab kaasa võtma sussid? Mina vastasin: ilmselt jah, kuigi ise arvasin, et need peavad olema ikka kingad, mida nad kannavad. Ennäe, ja olidki sussid, toasussid! Igati mugav jalanõu, eks!

Lõunaks suundusime linnapea vastuvõtule, kus meile esitati veel kohalikku rahvamuusikat. Seal pakuti meile ka traditsioonilist rahvuskööki maitsta. See oli selline suur saiapäts, mis oli seest tühjaks uuristatud. Tühjaks uuristatud pätsi sisse oli pandud loomalihakaste, ma nimetaksin seda niimoodi, ja see maitses loomulikult hästi. Õhtul läksid lapsed tagasi peredesse ja õpetajatel oli piknik linnapea juures kodus.

Teine päev oli üks suur ekskursioonipäev: Postojna koopad, Predjama loss ning Sloveenia pealinn, Ljubljana. Ma usun, et kõige suurem elamus oli kõigile Postojna koopad. Minul oli tunne, nagu oleksin sattunud filmitriloogias „Sõrmuste isand” koobastesse, kus Gollum sonis oma hinnalisest sõrmusest. Teel Ljubljanasse saatsid meid mäed, lumised ja rohelised, kõrgemad ja madalamad. Meile, eestlastele, on mäed alati meeliköitvad vaatamisväärsused, sest meil endil ju seda hiiglaslikku ilu pole. Predjama lossis avanesid ruumid, mis olid lossi aktiivsetel eluaastatel olnud niisked ja jahedad. Niiskust ja jahedust suurendas ka asjaolu, et lossi üks sein on ehitatud kaljuseina külge. Vaatamata niiskusele ja külmale, mida inimesed seal kunagi elades võisid tunda, avanes lossile eemalt aga imeilus vaade.

Õhtu lõpetuseks saime ringi liikuda Ljubljanas. Mulle tundus, et vaatamata suurele pealinnale, kuhu sisenemiseks ja väljumiseks pidid autod seisma kilomeetrite pikkuses järjekorras, oli pealinn rahuliku ja vaikse olemisega. Kuhu need autod ja inimesed siis küll kõik jäid?!

Kolmanda päeva veetsime suuresti koolimajas, kus õpilased osalesid erinevates töötubades, tundides ja toimus ka planeeritud tervisejooks. Ka õpetajad said osaleda kõikides tegevustes. Lastel möödus õhtu perekeskis, aga õpetajad said veel kord maitsta kohaliku perefirma toitu, mis osutus üsnagi sarnaseks meie oma koduköögiga (tangupuder, verivorstid, hapukapsas kõrnestega), külastada veinikeldrit, näha viinamarjaistandust (kuivõrd seda pimedas näha oli) ja keerutada jalga akordionihelide järgi.

Lahkumise päev. Mis parata, igal asjal on oma algus ja lõpp, tore kui saabutakse, kahju, kui lahku minnakse. Eriti meeldejäävaks jäi viimase päeva lõputseremoonia, kus esitati lavastusena kogukonna legend, millesse olid põimitud kõik projektiga seotud eesmärgid. Kõik oli väga väljapeetud ja kaunis. Tseremoonia lõpetasid akordionistidest ansambel, kus mängisid kooli õpilased koos oma õpetajaga. Mis veel teeks südame hellemaks kui hingekosutav muusika?! Siis jumalagajätt, kohvrid bussi ja taas oligi aeg hakata tagasi koju sõitma. Küll kaovad päevad kiiresti!. Öeldakse, et palju head ei tohigi korraga olla, sest siis ei oskavat inimene seda enam hinnata.

Aitäh kõigile kaasasolnud õpilastele, kes olite toredad, vaprad ja vahvad ja ega meil, õpetajatelgi, viga olnud!

COMENIUS LONDONIS
12.-17.05.2014

Nii algas meie seekordne reis Londonisse. Reisimine eeldab palju ootamist, mis tähendab võimalust praktiseerida kannatlikkust, mida jällegi on vaja suhtlemisel teiste kultuuridega. Usume, et iga kord reisides võõrale maale ja kohtudes uute inimestega, õpime nägema ja märkama erinevusi, mis pidavat inimest sedavõrd rikastama, et ta neid teistpidisusi isegi austama hakkab.

Kool, kes meid vastu võttis, kannab nime Totteridge Academy. Tee teadmiste ja tõe juurde on kitsas ja parajalt pikk nagu jalutusrada hotellist Totteridge Akadeemiasse. Ma usun, et sellist kultuuride ja rahvuste erinevust ühes koolimajas nägid meie silmad küll esimest korda. Vaatamata sellele oli neil kõigil midagi ühist - koolivorm, mille kandmise oleme meie juba ammu unustanud. Koolihoone ise koosnes erinevatest õppehoonetest: muusikamaja, teatrimaja, teadusmaja, kunstimaja. Ja mis kõige toredam, koolimaja taga oli suur ja avar väljak sportimiseks, mis meenutas pigem golfiväljakut.

London! Tõeline paabel ning tohutute sihikindlalt liikuvate rahvamasside linn, kultuuride rohkus, mis pakkus meile lisaks kõigile vaatamisväärsustele ka vihma, mida jagas ta lahkelt just sel päeval, kui me seal ringi liikusime.

Võttes sel korral osa olümpiamängudest, pidime ära nägema ka inglaste tõelise kire ja vaimustuse - kaks kõige suuremat staadioni, kus mängitakse, muidugi mõista, jalgpalli. Viimasel päeval, kui poisid meid kõiki Wembley staadionile viisid, nägime, et see hetk oli nende jaoks kui rosin saia sees.

Olümpiamängud! Õpilased erinevatest riikidest olid jagatud värvilistesse "majadesse". Võistlemine ei toimunud mitte oma riigi, vaid oma maja eest. Alad, mida sooritati, nõudsid osavust, kiirust, täpsust ja loomulikult ei puudunud sealt ka meil harrastatud köievedu. Õpetajad võisid ka kõigest osa võtta, aga mõni, nagu õp. Marika, eelistas sõita jalgrattaga. Leedu peakoordinaator Ilona, võttis aga osa kõigist aladest. Tubli naine!

Külastuskäik Londoni teadusmuuseumi

Ja meie viimane ühisõhtu koos grillipeo ja tantsuga. Tantsudena õppisime inglise traditsioonilisi tantse, mis sisaldasid hulganisti üsna keerulisi elemente koos ühe või suisa mitme partneriga, aga tempokas muusika aitas liigutused kiiresti meeltesse salvestada ning peale mõnda proovimist võisid kõik juba rõõmsalt jalga keerutada. Ei ole see moodne muusika sugugi rikkunud noorte armastust oma rahvatantsude vastu, kõikide riikide lapsed tantsisid ja väga hea meelega.

COMENIUS FANOS (ITAALIAS)

24.-28.03.2014

Saabumine ja kohtumine võõrustavate peredega

Padalino kool tervitab saabujaid

Kooli juures oli suur rõõm meie omi jälle näha. Kallistasime ja muljetasime ning tuli välja,et Anželika sai väikse üllatuse osaliseks, Karl ja Renaldo said rahvarohkesse majja ja Karolina peres olid raskused inglise keeles suhtlemisega.

Sealt edasi läksime esimest korda nende kooli, kus nende direktor meid vastu võttis ja riigid omavahel kingitusi jagasid.

Padalino koolmaja on huvitava lahendusega, klassidest avanevad uksed siseõuele, kus vahetundidel oli õpilastel hea värsket õhku hingata ja sporti teha.

Kui vastuvõtt koolis läbi sai, viidi meid kohtuma Fano linnapeaga. Istusime kuskil konverentsi saali või kohtusaali meenutavas ruumis.

Linnaekskursioon Fanos

Linna tänavad olid pikad ja kitsad, käisime kirikutes ja vaatasime imeilusat arhitektuuri. Tuuri lõpus läksime jäätisekohvikusse,kus sai vähese raha eest palju jäätist ja maitse poolest oli ka hea.

Katoliku kiriku külastamine: kirikus asub ka väärtuslik Raffaeli loodud maal.

Ajaloolised väärtused Fanos Vana-Rooma aegadest barokini

Kaunis Vahemere hõnguline Fano linn

Purskkaevul kõrguv Fortuna kuju on Fano linna sümboliks. On püstitatud ka teisi uhkeid monumente, mis Itaalia kuulsusrikast ajalugu meenutavad.

Pärast linnaekskursiooni läksime kooli, kus sõime lasanjet, pitsat ja veel mingit jahutoodet. Kõht täis, ootas meid ees tuulelohede meisterdamine. Enne valmistamist vaatasime veel ühte videot organisatsioonist, kes seda üritust läbi viis. Hiljem käisime tuulelohesid ja linnas lennutamas.

Väljasõit Urbinosse - UNESCO maailmapärandi tiitlit kandvasse linna.

Urbino kunstimuuseumis

Meil oli plaanis minna Urbino linna giidituurile, aga see jäi vihma pärast ära. Lõbus oli see, et külma peletamiseks me tantsisime ja õpetasime oma kooli tantsu ka teistele. Lisaks võttis direktor üles lõbusa jenkatuuri.

Bali muuseum - kohalik teaduskeskus

Imekaunis Itaalia loodus

Hommikul jälle rahvast täis bussiga kooli. Käisime erinevates tundides, vahetasime itaallastega facebook’e ja mängisime palliga keeltemängu.

Varsti tuli meil aeg teha oma kamatoitu. Keefiri asemel oli maitsestamata jogurt ja kuna kohapeal polnud blenderit ega mikserit, siis kasutasime köögikombaini ja tulime toime.

Pärast lõunat käisime rannavõrkpalli mängimas. See toimus ühes hallis, kus põrand oli kaetud liivaga. Mäng oli väga lahe, aga kahjuks jäi ajapuudusel turniir lõpetamata.

Rannavõrkpalli turniir

Lahkumisõhtul

Hüvastijätt võõrustavate peredega.

Projekti hea käekäigu eest hoolitsevad koordinaatorid

COMENIUS VILNIUSES (LEEDUS)

21.-24.01.2014

Saage tuttavaks: Projektis osalevad õpetajad ja õpilased! Meid ja teisi külalisi võetakse vastu Emilija Pliateryte Progümnaasiumis.

Projektiliikmetele tutvustatakse Emilija Pliateryte Progümnaasiumi. Markus ja Tessa tegid samuti kaunilt kujundatud esitluse kaudu tutvustuse meie koolist. Lisaks muudele sisukatele tegevustele toimusid nii õpilastele, kui ka õpetajate (projektiliikmete) ümarlaua koosolekud, et arutada projekti tänaste ja edasiste tegevusplaanide üle. Pole ju võimalik tegevusi hästi korraldada, kui kõik korraks maha ei istuks ja peaeesmärkide üle ei arutleks. Eks!

Tutvume Vilniusega ja Leedu ühe kauneima vaatamisväärsuse Trakai saarelinnusega, mis asub Galvė järvesaarel. Suvel olevat seal kõige ilusam, aga meile avanes linnus valgel väljal ja mitte sugugi vähem ilusam. Seal sai söödud ka kohalikke toite. Maitses hästi!

Kui meie õpetajaid silmapiiril ei olnud, siis tegid õpilased selliseid asju: tantsisid, laulsid; osalesid sportmängudes, ühistes aruteludes ja tunnitegevustes.

Siin me vennastume ja õestume. Tegemist oli aga väga meeleoluka õhtuga, mis oli korraldatud kohaliku Žirmunai kogukonna poolt. Peolt ei puudunud tants ega hää toit; tol õhtul ei jäänud tantsupõrand vist kellegi jala poolt puutumata. Meie suured tänud ka peredele, kes õpilasi majutasid. Kõik jäid väga rahule!

Meie viimane päev koos hüvastijätukontserdiga. Ja siis jälle tagasi kodupoole saadud muljete, kogemuste, meeleolude ning kindlasti uue innuga jätkata projekti tööga.

SIIT SAAB VAADATA PROJEKTI KÄIGUS VALMINUID TÖID!

"Tee tööd, siis tuleb ka armastus" (A.H.Tammsaare)

LEGEND ÕPETAB MEILE TERVISLIKKE ELUVIISE

Kas eesti rahva eepos"Kalevipoeg" võiks meile veel midagi kasulikku õpetada lisaks maarahva traditsioonilise kultuuri? Poisid arvavad sedasi!

https://www.youtube.com/watch?v=DfMXsR691jc

******

TANTSI KOOS MEIEGA!

https://drive.google.com/file/d/0B6RCtepgl2DGQ1dHeHMwTUVmQWM/view

******
ÕPILASED MÄNGIVAD JA ÕPETAVAD KA TEISTELE MAASTIKUMÄNGE

https://docs.google.com/presentation/d/1x_TxlULMINTNnV-TFlFOAtItrsmzufePXycV9Zo4G2c/edit#slide=id.p

******
VIDEOPÄEVIK "TERVISLIK NÄDAL KOOS MINUGA"

Vaata meie õpilaste tehtud videopäevikut "Tervislik nädal koos minuga" või hoopis "Dilemmas of healty lifestyle"! Burks ja tanklatoit maitsevad suure nälja korral samuti hästi, aga alati on võimalus valida ka koduse toidu kasuks. Eks!

https://drive.google.com/file/d/0B6RCtepgl2DGcTRIaEdiTXZEX2c/view

******

HANDBOOK OF DAILY EXERCISES

19. veebruaril sai kokku kutsutud terve meie koolipere, et ühiselt keha ja vaimu ergutada muusika rütmis. Ega see nii lihtne olnudki! Esmalt tuli vajalikud liigutused selgeks õppida, harjutada ja siis veel kord harjutada. Tulemus sai selline. Tantsi koos meiega ja ole terve!

http://www.youtube.com/watch?v=5BxY-u74Pz4&feature=youtu.be

Siit on jälle võimalik näha detailselt, milliste liigutustega on tegemist.

https://docs.google.com/file/d/0B13hPVZMQiOudTRSV1NxRG9WTHM/edit

******

HEALTHY COOKING DAY

Our school virtual cookary-book with healthy recipes is viewable here.

Meie kooli virtuaalne kokaraamat tervislike retseptidega on vaadatav siit.

******

PLAKATID

JOOKSE TERVISEKS

Sloveenias jooksime tervise eest - või õigemini tervise heaks! :)

*****

Joonistasime oma ja teiste piirkondade rahvariideid

*****

Alanyas jooksime särkidega, mille olime ise disaininud. Särgi seljal oli meie oma logo ja kõhul võitja, Sloveenia, logo. Särgid jagasime õe-vennalikult oma sõpradele partnerriikidest.

*****

13.märtsil kujundasid 8. ja 9.klassi õpilased plakatid, mis informeerivad vaatajat narkootikumide, alkoholi ja tubaka kahjulikkusest.

******

ESITLUS

Samal ajal koostasid kaks 8.klassi õpilaste gruppi esitlust "Anti-stress", millega saab tutvuda siin

******

Käesoleval aastal viisime seoses projektitööga läbi küsitluse 11-14 aastaste õpilaste seas. Uuringus küsitakse õpilaste hoiakuid tervisliku toitumise, legaalsete mõnuainete suhtes ning suhtumist oma kehasse st kas õpilased on endi arvates liiga paksu, liiga kõhnad või normaalmõõtmeis.

Uuringu tulemusi saab näha siin

******

8.klassi inimeseõpetuse tundides

Teemad: Toiduainete pakendite kirjetega tutvumine

Toitainete sisaldus toiduainetes

Toiduainete "valgusfoor"